Teadmata
| Nimi | Tüüp | Kehtiv | Kindlus |
|---|---|---|---|
| Emade Kodu | Ajalooline | 1939–1941 | Kindel |
| Aadress | Kehtiv | Kindlus |
|---|---|---|
| Vene tänav 5 (ajalooline) | ?–1935 | Kindel |
| Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Järve tn 1/1 | ?–praeguseni | Teadmata |
Selle krundi koos sellel paiknenud hoonetega ostis 4. augustil 1911 Otto von Ungern-Sternbergilt Tartu kaupmehe Robert Julius Brocki tütar Valerie Brock.
Algselt paiknes krundil üks ühekorruseline suvila ärklitubadega - 6 toa ja köögiga - ning üks ühekorruseline puust elumaja ühe toaga.
8. oktoobril 1936 müüs Valerie Brock krundi 2500 krooni eest Tartu ärimees Hendrik Niilendile.
8. jaanuaril 1937 sai Hendrik Niilend Elva alevivalitsuselt loa keldri ja kuuri ehitamiseks ning elumaja ümberehituseks. Ehitustöödega alustas H. Niilend ilmselt juba enne ametliku ehitusloa saamist. 17. novembril 1936 koostatud kinnisvara hindamise akti järgi oli varasem suurem hoone ümber ehitatud kahekorruseliseks elumajaks, mille alumisel korrusel oli 5 tuba, 3 kinnist verandat ja 2 kööki, ülemisel korrusel aga 5 tuba, 3 kinnist verandat ja üks köök. Ehitustööd lõppesid 1937. aasta mais.
1938. aastal ostis krundi koos maja ja sisustusega 12000 krooni eest Kodumajanduskoda:
"1) esimesel korral - kuus reformpõhjaga voodit ühes madratsitega, ühe lapsevoodi õlgkotiga, ühe lamamise tooli madratsiga, ühe kusheti, ühe sohva punase plüüshiga, neli pehmet tooli punase plüüshiga, ühe riidekapi kolme ukse ja peegliga, ühe riidekapi kahe uksega, kolm suurt söögilauda, kolm öölauda, neli harilikku lauda, kaks valget pesulauda, kaks raudjalga pesukausi jaoks, üksteist sarapuust aiatooli, ühe valge puust tugitooli, viisteist harilikku tooli, ühe rohelise pehme tooli, kolm käterätiku nagi seintel, ühe väikese seinapeegli, ühe köögilaua, ühe köögikapplaua, ühe köögi seinariiuli, ühe köögipingi ja kaks voolumõõtjat, ja 2) teisel korral - kuus reformpõhjaga ja mereheinast madratsitega voodit, ühe õlgkotiga lapsevoodi, ühe madratsiga lamamistooli, ühe kusheti, ühe pehme tooli, ühe rohelise riidega sohva, kaks suurt tugitooli rohelise riidega, neli väikest pehmet tugitooli rohelise riidega, ühe ovaalse karnituurlaua, kaks puhvetikappi, kaks suurt söögilauda, ühe suure ümmarguse söögilaua, neli harilikku lauda, ühe kummutilaua, kolm väikest lauda, ühe köögikapplaua, ühe köögiseinariiuli, ühe köögipingi, ühe väikese köögi seinakapi, ühe riiuli köögiämbrite jaoks, ühe suure tammepuust riidevarna seinal, ühe väikese riidevarna seinal, ühe puust riidevarna, ühe raudjala pesukausi jaoks, ühe puust pesukasti, ühe riidekappi kolme uksega ja peegliga, kaks riidekappi kahe uksega, kaksteist tooli, ning elektri sisseseade igas ruumis, armatuurid, amplid, maja akendel leiduvad kardinad, neli nöörpõhjaga puust voodit teenijate jaoks, kaks ahjuroopi, kaks tuletangi, kolm aknastroofi ja ühe voolumõõtja."
Emade puhkekodu asutamise idee taga oli ühiskonnategelane Helmi Mäelo. Emade puhkekodu jaoks koguti 12000 krooni, pärast hoone ostmist tehti seal 8500 krooni eest põhjalik remont.
Puhkekodu avati pidulikult 14. mail 1939. Kohal olid külalised välismaalt, Eesti Kultuurfilm tegi avamisest filmi. Avamisaktus toimus puhkekodu ühel rõdul. Vaimuliku talituse ja hoone pühitsemise pidas Elva koguduse õpetaja Aleksander Bender. Puhkekodu juhatajaks määrati preili Selgis.
"Tehes ringkäiku puhkekodu hoones, wõib konstanteerida kokkuwõttes, et emade heaolu eest on hoolitsetud kõigi wõimaluste kohaselt. Ruumid on wärskelt wärwitud, mööbel lihtne, kuid korralik. Teisel korral leidub ajakohane pesemise- ja dushiruum. Köök allkorral on samuti ajakohaselt sisustatud. Iseenesest köök on küll wäikesewõitu, kuid puhkekodu juures on ka suweköök olemas wäikeses tiibehituses, mis laseb end kasutada. Õu ja park kodu juures otse Werewi järwe kaldal wõimaldawad mõnusat omaette olelemist puhkawatele emadele. Rajamisel on järwe äärde wäike liiwarand. Ent käe-jala juures on ka Elwa supelrand, kuhu need, kellel selleks lusti, wõiwad igal ajal minna päewitama ja suplema." kirjeldatakse 14. mail 1939 ajalehes Postimees sama aasta 1. aprillil uksed avanud puhkekodu võimalusi.
Puhkekodu oli mõeldud tegutsema aastaringselt. Päevatasuks küsiti igalt emalt üks kroon, ent vaesemad emad said puhkekodus olla tasuta. Emade ülalpidamiseks asutati üleriigiline emade puhkefond.
Kodumajanduskoja likvideerimise järel pärast 1940. aasta riigipööret jäi Emade Puhkekodu alles, tegutsedes oma alges hoones veel vähemalt 1940. aastal.
Pole teada, mis otstarbel kasutati hoonet ajavahemikus 1941 - 1946, ent 1947. aastal kuulus hoone, toonase adressiga H. Raudsepa 3, Tervishoiuministeeriumile ja seal asus lastesõim. 1954. aastal anti hoone üle Elva Väikelastekodule.
Enne nõukogude okupatsiooni oli selle krundi kinnistu number kinnistusraamatus 1248 ja krundi number 159.
1950. aastatel krundid 159 ja 160 liideti ning hiljem eraldati krundist Elva Pioneerilaagri söökla, praeguse aadessiga H. Raudsepa tn 1. Aja jooksul on krundil olnud erinevad aadressid: Vene tn 3, Vene tn 5, Pioneeri tn 1, Pioneeri tn 3, H. Raudsepa tn 3, Järve tn 1a.
Lühendatult raamatust "Elva Väikelastekodu 1947-2012" lk 32-33.
| Nimi | Aastad | |
|---|---|---|
| Valeria Brock (22-02-1871 – 07-12-1939) | 1926–1936 |
Organisatsioonid
| Organisatsioon | Aastad | |
|---|---|---|
| Kodumajanduskoda | 1938–1941 |
| Organisatsioon | Aastad | |
|---|---|---|
| Kodumajanduskoda | 1939–1941 |
Kortereid pole sisestatud.
Elva Väikelastekodu 1947-2012 lk30 - lk40 · 2023
Peatükk raamatust "Elva Väikelastekodu 1947-2012"